Kõikumised nt, kõrbes. Päeval päikese paistel kivimi koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ning öösel jahtuvad ja tõmbuvad kokku.F murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks. 3. Keemiline murenemise käigus muutub kivimite keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivimite väliskuju esialgu ei muutu. Toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temp. Kiirendab keemilisis protesse. 4. Mullatekketegurid jagunevad 2-ks: *passiivsed tegurid: Lähtekivim, pinnamood e reljeef, aeg. *aktiivsed tegurid: kliima, organismid, inimfaktor Mida ei oska kuhugi liigitada: veereziim 5. Lähtekivim- muld kujuneb lähtekivimil, suurem osa mulla massistpärineb lähtekivimist. Määrab ära: *mineraalse koostise*toitainete sisalduse*mulla tektstuuri e. Lõimise( osakeste suuruse)*vee läbilaskvuse*kivisuse* mulla pH 6
suurendab kapillaaride võrgu suhtelist tihedust (langeb lihasmass 10-25% - vedeliku kaotus, langenud isu jms) Liiga kõrgel +3000m ei suuda piisavalt treenida, liiga madalal -1500 on efekt vähene (minimaalne kohanemine 2 nädalat, ulatuslik 4-6) Merepinnal kustuvad kõrgmäestiku kohanemisjäljed 1-2 nädalaga KOHANEMINE UUE AJAVÖÖNDIGA Bioloogiline kell: 24h rütm kujundab keemilisis, füsioloogilisi ja käitumuslikke protsesse. Kellasignaal genereeritakse keha poolt (aju hüpotaalamuses asuva suprakiasmaatilise tuuma abil) On mõjutatav väliskeskkonna poolt, millest kõige olulisem on ajavööndid (valguse-pimeduse vahekord) Sellest tulenevalt: -kordinatsioon on parim lõunal -füüsiline jõud parim õhtul -vererõhk hommikuti kõrgeim, eriti esmaspäeval Uni:
annaabi.ee 
