Bioloogia riigieksamiks
Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannab pärilikku informatsiooni.
Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on
desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli nukleotiidi: A (adeiin), C (tsütosiin), G (guaniin)
ja T (tümiin). DNA on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud koleme molekuli
lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kaheahelaline biheeliks on paljude
füüsikaliste ja keemiliset tegurite suhtes küllalt vastupidav. See tagab ka kogu päriliku info
esinemise vähemalt kahes koopias.
Ribonukleiinhape ehk RNA on biopolümeer, mille monomeeriks on ribonulkeotiidid. RNA
koostisesse kuuluvad nukleotiidid on kolme osalised, on moodustunud lämmastikaalusest, riboosist
ja fosfaatrühmast. Nukleotiidid, mis RNA-s esinevad on U (uratsiil), C, G ja A. RNA-d on kolme
sorti mRNA, tRNA ja rRNA.
mRNA- informatsioonii RNA, päriliku info ülekanne rakutuumast ribosoomidesse