Loodusteadused 2017/2018 eksamipileti vastused
Vee
keskkonnas molekuli "saba" ehk hüdrofoobne osa paigutub mitselli
moodustumisel sissepoole, et kokkupuude veega oleks minimaalne. "Pea"
ehk hüdrofiilne osa jääb väljapoole, et kokkupuude veega oleks
maksimaalne.[2] Lahuses on mitsellid pidevas moodustumise ja
lagunemise protsessis.[3]
Mitsellid võivad olla sfäärilise, silindrilise või planaarse kujuga.[2]
Mitsellide diameeter on tavaliselt 23 nm.[3] Mitselli kuju ja suurust on
võimalik muuta, kui mõjutada pindaktiivse aine keemililist struktuuri,
lahuse temperatuuri, PAA kontsentratsiooni lahuses, lahuse ioontugevust,
pH-d või PAA kompositsiooni.[2]
Mitsellide teke on spontaanne. Selle põhjuseks on süsteemi (lahuse) soov
saavutada minimaalne vabaenergia olek. See on ka mitsellide tekke
peamine põhjus. Kui mitsellid moodustuvad vees, siis korrapäratu vee
struktuur mitselli ümber suurendab süsteemi entroopiat. Termodünaamika
teise seaduse järgi (G=H-TS) saab öelda, et kuna mitsellide