Lugesin Elena Ferrante raamatut "Üksilduse päevad". Peategelaseks (minategelaseks) oli 38. aastane Olga, kelle mees Mario, jättis peale 15.aastat abielu maha. Neil oli ka kaks last: poeg Gian ja tütar Ilaria ning Saksa lambakoer Otto. Alguses arvas naine, et mees tuleb ikkagi tagasi ja vajab ainult natukeseks hingamisruumi, kuid eksis. Neil oli ka 5aastat tagasi olnud väikene kriis, kui nad käisid läbi Mario kolleegi Ginaga, kelle 15.aastasele tütrele Carlale Mario keemiatunde andis ja justkui isa eest oli. Just selle Carla pärast Mario Olga maha jättiski, kui Carla oli vanem ning nad said alustada suhet. Pärast mehe ära minekut hakkas Olga analüüsima nende suhet, et mis neil küll valesti läks, sest tema jaoks toimis nende suhe hästi. Varsti langes Olga sügavasse musta auku ning ta oli nii vaimselt ja füüsiliselt täiesti läbi. Ta muutus ropuks, unustas enda ja oma kodu ning laste eest hoolitsemise ja teda vaevasid mälu- ja unehäired
Õpetaja eetika Õpetaja Sütiste annab keemiatunde. Kord kutsuti õpetaja Sütiste laboratoorse töö ajal telefonile, et teatada kodus lapsega juhtunud õnnetusest. Olles veendunud, et kõik ohtlikumad ained on kapis luku taga, jättis ta õpilased omapead töötama ning kiirustas õpetajate tuppa telefoni juurde. Õpetaja Sütiste suureks kergenduseks öeldi talle, et tegemist polnud eriti suure õnnetusega. Samal hetkel kuulis ta aga keemiaklassi poolt plahvatust. Ta tormas kohale.
annaabi.ee 
