Riigikaitse õpik
Itaalia Etioopia vastu 1935. ja 1936. aastal. Need keemilised ründeained
olid enamasti samad, mis Esimeses maailmasõjas.
Kuigi enamikus riikides loodi suured keemiarelvaarsenalid ning arenda-
ti keemiarelva edasi, ei kasutatud seda Teises maailmasõjas (peale Jaapa-
ni, kes rakendas keemiarelva piiratud mahus sõjategevuses Hiina vastu).
Üks põhjusi oli, et kõigil Teises maailmasõjas osalevatel riikidel olid üsna
suured keemiarelvavarud, kuid piiratul hulgal kaitsevahendeid. Lisaks oli
sõlmitud enne Genfi protokoll, mis keelustas ühinenud riikidel lepingu-
ga ühinenud riikide vastu keemiarelva kasutada. Mõtlema panid Esime-
se maailmasõja kogemused (ka Hitler oli saanud Esimeses maailmasõjas
läänerindel gaasimürgituse). Kui vaadata Esimeses maailmasõjas kee-
miarelva tõttu langenuid ning vigastatuid, siis on vahe suur. Keemiarel-
va kasutamise tõttu sai surma 85 000 ning vigastada 1 176 500 inimest