Riigikaitse õpik
Esimese maailmasõja ajal ei peetud Eesti pinnal ühtki lahingut, kus oleks
kasutatud keemiarelva. Seda laadi juhtumeid on teada aga Vabadussõja
päevilt. Esmajuhtum oli 1918. aasta 28. novembril, mil Saksa patareid ka-
sutasid Narva lahingus keemiarelva. Ka Punaarmee tarvitas 1919. aasta
sügistalvel Eesti üksuste vastu keemiarelva, kuid Eesti kaitseväele enamas-
ti kaotusi ei tekitatud. Eesti Vabariigi kaitsejõud rakendasid keemiarelva
Punaarmee vastu, kuid keemiarelval Eestis sõjategevusele mainimisväär-
set mõju ei olnud.
Eestis hakati uuesti keemiarelvaga tegelema pärast Vabadussõja lõppu
1923. aastal. Sõjaministri loodud komisjon leidis detsembris 1923, et 30%
suurtükimürskudest tuleb täita keemiliste ründeainetega. Esialgu plaaniti
rajada keemilise ründeaine tootmiseks tehas, kuid asi soikus 1926. aastal
rahapuuduse tõttu. Väiksemas mahus jätkusid tööd 1924. aastal asutatud
Varustusvalitsuse keemiaosakonnas
annaabi.ee 
