Riigikaitse õpik
1923. aastal. Sõjaministri loodud komisjon leidis detsembris 1923, et 30%
suurtükimürskudest tuleb täita keemiliste ründeainetega. Esialgu plaaniti
rajada keemilise ründeaine tootmiseks tehas, kuid asi soikus 1926. aastal
rahapuuduse tõttu. Väiksemas mahus jätkusid tööd 1924. aastal asutatud
Varustusvalitsuse keemiaosakonnas. Esimesed keemilised ründeained
kloorpikriin ja broombensüül valmisid 1925. aastal ning juba 1928.
aastal olid Eesti kaitseväe varudes arvestatavad keemiarelvakogused. Kee-
miarelva G(aasi)-kompanii oli pioneeripataljoni koosseisus.
Kahe maailmasõja vahel sõlmitud Genfi protokoll keemiliste ründeai-
nete kasutamise keelustamise kohta ühinenud riikide vahel põhines Esi-
mese maailmasõja kogemusel. Lämmatavate, mürk- või muude gaaside
171
massihävitusrelvad
ja kõigi analoogsete vedelike, ainete ja toimimisviiside kasutamise sõjas
annaabi.ee 
