Carl Wilhelm Scheele (1742- 1786) - rootsi väljapaistvamaid keemikuid. Väga erudeeritud, kuigi ilma kõrghariduseta. Töötas peam. apteekides, kus sisustas keemialaboreid. Sai O2 (“tuliõhk”) enne Priestley’d (mitmel erineval viisil) ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Üks kõigi aegade viljakamaid ja intuitiivsemaid keemikuid. Avastas kloori (1774), sai ühena esimestest N2, P4, Mo (1778). Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorg. ja org. happeid: HCN, H3AsO4, H2SiF6, oblik-, viin-, õun-, sidrun-, kusi- ja gallushapet, glütseriini jt. A.H
Seos kaasaegse keemiaga: avastati ja võeti kasutusele mitmeid lihtaineid ja ühendeid , happeid ja orgaanilisi aineid. Arendati laborisisustust: kolvid, kuumutusahjud, vee- ja liivavannid. Võeti kasutusele destilleerimine, sublimatsioon, pikaajaline kuumutamine. IV RIDA 1. Scheele: ülevaade elust ja teadustegevusest Carl Wilhelm Scheele (18.sajand) - rootsi väljapaistvamaid keemikuid. Töötas peam. apteekides, kus sisustas keemialaboreid. Sai O2 ("tuliõhk") enne Priestley'd ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Üks kõigi aegade viljakamaid ja intuitiivsemaid keemikuid. Avastas kloori, sai ühena esimestest N2, P4, Mo. 2. Comptoni efekt ja määramatuse printsiip Valguskvantide hajumisel elektronide toimel suureneb kvantide lainepikkus; see suurenemine ei sõltu esialgsest lainepikkusest ning on määratud ainult nurgaga, mille võrra valgus kõrvale kaldub
Heisenbergi määramatuse printsiip Elektroni liikumistee täpne määramine aatomis pole võimalik (asub mingis ruumiosas, mitte ruumipunktis) Kirjeldamine on tõenäösuslik. Niisugustele põhiseisukohtadele on rajatud aatomi ehituse kvantmehaaniline teooria. 3) Scheele, tema elu ja teadus Rootsi väljapaistvamaid keemikuid. Töötas peam apteekides, kus sisustas oma keemialaboreid. Sai O2 enne Priestley'd ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osalemist põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Avastas kloori, sai ühena esimestest N2, P4, Mo, W ühendeid, anorg j aorg happeid. Oli üks kõigi aegade viljakamaid ja intuitiivsemaid keemikuid. 4) Mis on elementaarosake Elemetaarosake on struktuurita või struktuuriga mikroosake, mis võtab kõigist
saj. lõpul, 19.saj. algul. Kõige suurem liikumapanev jõud oli arenev tööstus. Tehnika revolutsiooni ajastu. James Watt aurumasin, mis võimaldas saada suuremat energiat, metallurgia areng, hakati kasutama kivisütt. Hakkasid arenema tekstiilitööstus (kangaste töötlemiseks oli vaja keemilisi vahendeid (Cl 2), värvitööstus, klaasitööstus, materjalide tootmine. 18. sajandil Euroopas avastati moodus, kuidas portselani teha. Hakati looma ülikoolide juurde keemialaboreid. (Tartu Ülikooli ,,taasavamisel" 1802 hakati ühe esimese asjana sisustama keemialaborit.) Antoine Laurant (de) Lavoisier Hariduselt jurist. Hakkas pärast lõpetamist tundma huvi loodusteaduste vastu. Oli seotud maksu kogumisega. (Vahel on mainitud, et Lavoisier` naise ideed keemiavaldkonnas olid päris jumekad (aga need teostas L).) Õige varakult tegi ta selliseid ettepanekuid ja avastusi, mille eest teda tunnustati (Pariisi tänavavalgustus,
annaabi.ee 
