Tartu Ülikool ( 19.sajand ) · Ülikooli taasavamine 1802.a · Oli tähtis sündmus · Pidulik avamine toimus 21.aprillil · Loenguid alustati 1.mail · Esimene rektor oli G.F.Parrot · Ülikoolis rajati 19. sajandi algul hästivarustatud füüsika kabinet, suurepärane observatoorium ja keemialaboratoorium, mis olid eelduseks täppisteaduste tõusule Teaduskonnad Ülikoolis · Algul oli neid 4 · Filosoofia, -õigus , -arsti ja usuteaduskond · 1850.a moodustati filosoofiateaduskonna baasil matemaatika ,- loodus- ja ajaloo-keeleteaduskond · 1803.a loodi ülikooli juurde õpetajate instituut, kus hakati ette valmistama algkooliõpetajaid , ning samal aastal loodi ülikoolis eesti keele lektori koht · Õppetöö toimus saksa keeles · Aastatel 1826-1828 töötas ülikooli
asuti lähenema teaduslike meetoditega. Arusaam, et konkreetne ravim ravib konkreetset haigust (juba nosoloogiale pühendatud peatükis jutuks olnud tähelepanekt kiniini spetsiifilisest toimest malaariasse), avas tee uude ajastusse, kus polüfarmaatsia hakkas minevikuks saama. Uue ajastu metoodiline sissejuhatus ja alus oli füsioloogiateaduse teke 18. sajandi lõpul, 19. alguses. Väljaütlemised, mille kohaselt elusorganism ei ole midagi muud kui keemialaboratoorium, andsid aluse uuteks lähenemisteks ka farmaatsiale ning eriti farmakoloogiale. Fr. Magendie, tehes füsioloogiakatseid, mõistis, et mürgid on füsioloogi arsenalis väärtuslik vahend. Ta taipas ka, et mida puhtamad need on, seda parem neid teadustöös aksutada, seega püüdis (koostöös farmatseut Pierre Joseph Pelletier'ga(1788- 22 1842)) eraldada taimsest materjalist puhtaid ühendeid (saidki nt strühniini puhtal kujul).
annaabi.ee 
