Massihävitusrelvad
niisutatud rätikud, mis kaitsesid nina ja suud. Esimese gaasitorbiku leiutas
aga sakslane Alexander von Humboldt 1799. aastal. Algselt oli see
mõeldud aga kaevuritele, mitte sõduritele. 1915 aastal valmisid
tänapäevase gaasimaski eelkäijad. Tol ajal toodeti gaasimaske ka
hobustele. Maski silmaavad olid väikesed, mistõttu oli sõduritel vaateväli
piiratud. Peale selle oli gaasimaskiga ka raske kõneleda.
Kaitseriided
Esimesed keemiakaitseriided kaitsesid nahka nahamürkide eest ning
takistasid mürkide imbumist läbi naha. Hiljem võeti aga kasutusele eri
kummisegudest keemiakaitseülikonnad ning gaasimaskid.
Keemiakaitsevahendid arenesid koos massihävitusrelvadega. Tänapäevane
varustus kaitseb ka bioründeaine ning radioaktiivse tolmu eest.
Keemiakaitseülikond tagavad tänapäeval pikaajalise kaitse. Hinna poolest