Uusaeg konspekt
saj alguses. Üheks esimeseks Le Chapalier' seadus(1791), mis oli otseseks
reaktsiooniks aprilli-mai 1791 manufaktuuritöölised(80 000) hakkasid streikima,
nõudes suuremat palka ja tööpäeva piiramist 13-tunniga. See keeelas töölisühingute
asutamised ja streigid. Sest hoiti kinni 1860ndateni ja al 1884a lubati ametiühinguid
formuleerida ja streikida. Samamoodi Saksamaal aktiviseerus töölisliikumine mõningal
määral aktiviseerus 1850-1860ndatel sotsialistlike ideedega ja kuulutati
keeluvastaseks. Combination Act(1799) keelas UKs ltöölisliikumised, aga kaotati
1825, kui minigl määral ametiühinguid lubati, aga oldi väga vastu sellele. Tööliste
madalat aktiivsust mõjutas lisaks illegaalsusele ka sellest, et riik lähtus 19.saj lõpuni
ettevõtjate huvidest, mis pärines keskaegsestprintsiibist: alamatel talurahval pole
õigust mässata. Isegi Inglismaal ei võimaldanud ükski seadus tööandjat võtta
vastutusele,kui ta rikkus töölepingut(kuni 1844). 19
annaabi.ee 
