elementaarsed on vaid 6 kvarki ja 6 leptonit (aineosakesed) ning bosonid, mis vahendavad fundmentaalseid vastastikmõjusid. Kõiki tuntuid elementaarosakesi on võimalik jaotada kahte rühma nende spinni väärtuste järgi. Ühe rühma moodustavad osakesed, mille spinn on ½ ning need kujutavad endast aineosakesi. Teine rühm koosneb täisarvulise spinniga osakestest ja nende ülesanne on vahendada jõude, mis mõjuvad aineosakeste vahel. Aineosakesed spinniga ½ alluvad Pauli keeluprintsiibile, mis ei luba kaht osakest viibida ühes ja samas kvantolekus, st. neil ei või olla sama koordinaat ning sama kiirus. Siit selgub põhjus, miks aineosakesed ei saa koonduda väga suure tihedusega olekusse. VASTASTIKMÕJUDE LIIGID Teatavasti esineb looduses nelja tüüpi vastastikmõju: gravitatsiooniline, elektromagnetiline, nõrk ja tugev vastastikmõju. VASTASTIKMÕJU on kehade- ja osakestevaheline mõju, mis põhjustab nende liikumisoleku muutumise
või neelatakse energiakvant hf. Energia kiirgamine või neeldumine toimub ainult kvantide kaupa. Kaasaegne aatomimudel. Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilve, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev. Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid ei võimalik täpselt määrata. Mitmeelektroniliste aatomite elektronkate on kihiline. Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibile ja energia miinimumi printsiibile. Pauli keeluprintsiip. Aatomis ei saa olla mitut elektroni, mille olek oleks määratud nelja kvantarvu ühesuguse kombinisatsiooniga. Energia miinimumprintsiip. Aatomi põhiolek on väikseima võimaliku energiaga olek. Aatomi ergastatud olek on olek, mille energia on suurem kui aatomi energia põhiolekus. Energiatase on aatomi statsionaarsele olekule vastav energia. 2r
= 2 , siis = 2, -1,0, +1, +2 Üldiselt võib omada 2 + 1 väärtust. Lähtudes orbitaalide tähistamisest tähtedena, siis võib olla vaid 1 orbitaal, 3 orbitaali. 5 orbitaali ja 7 orbitaali. Spinkvantarv Spinkvantarv määrab 2 elektroni lubatud pöörlemise suunda ümber oma telje. Pöörlemissuunad võivad olla kas kellaosuti suunas või vastu kellaosuti suunda ja vastavad väärtused on +1/2 ja -1/2. Spinkvantarvu mõju elektroni energiale on tühine. Vastavalt Pauli keeluprintsiibile ei või ühes aatomis olla 2 elektroni ühe ja sama kvantarvude kogumikuga. Kaks eletroni võivad olla samal orbitaalil vaid siis, kui nad pöörlevad ümber oma telje erinevates suundades. Tabel joonisel 2.8 summeerib lubatud kvantarvude väärtused. 2.4. Keerulisemate (multielektroonsete) aatomite elektronstruktuur. Eelnevalt vaatlesime ühe elektroniga vesiniku aatomi elektroonset struktuuri.