Autori surm
kuna sõnade enda tähendus on pidevas muutuses (näiteks teksti lugejad
mõistavad kirja pandud sõnu teisiti, mis võibki muuta teksti tähendust). Ka
selle tõttu ei saa teksti tagant autorit leida.
Mida suurem on kirjaniku sõnavara, seda enam on tal võimalus erinevaid
tundeid kogeda. Ilma sõnadeta ei ajendaks teda miski kirjutama. Mida
rohkem sõnu kirjanik teab, seda keerulisemad tunded, mõtted tal on ja seda
keerulisemalt (detailsemalt) on tal võimalik temale nähtavat keeluniversumit
kirjeldada. Sellest olenevalt on tal suurem võimalus keeluniversumi
süsteemile pihta saada, ent ta ei saa sellele kunagi pihta, kuna
keeluniversum on lõputus arengus, lõputult suur (informatsiooni hulk liiga
suur) ning eelkõige sellepärast, et kirjanik näeb kõike vaid ühest nurgast.
Samas kirjanike erinevaid vaatenurki ei saa kokku panna, sest nii tekib vaid
sega-pudru. Seda saab teha vaid keegi, kes vaatab kõike toimuvat kõrvalt -
lugeja (nii saan esseest aru)