Autori surm
(sealjuures on kirjanikul võimalik keelt kogeda vaid ühest nurgast (millest
omakorda sõltub stiil)). Tema loodud tekst ei saa olla kunagi ainulaadne, sest
sõnad (keele vahendid), mida ta teksti loomiseks kasutab, on alati olemas
olnud, seega kirjanik ei saa kunagi olla autor (Looja) ise. Autor on nagu
igavesti kättesaamatu, teda polegi olemas.
See "universum" on tekkinud keskkonna tegurite, inimkonna arengu jms
tegurite tõttu. Ei ole olemas ühte ja ainsat loojat. "Keeluniversum" ise on looja
- loob ennast järjepidevalt, lõpmatuseni, lõpmatult, protsessile (arenemisele)
aitavad kaasa ka vahendajad ise?
Kuigi kirjapandud tekst on näiliselt muutumatu, on see pidevas arenemises,
kuna sõnade enda tähendus on pidevas muutuses (näiteks teksti lugejad
mõistavad kirja pandud sõnu teisiti, mis võibki muuta teksti tähendust). Ka
selle tõttu ei saa teksti tagant autorit leida.
Mida suurem on kirjaniku sõnavara, seda enam on tal võimalus erinevaid
tundeid kogeda