Okupatsiooniaegne trükitsensuur Eestis
aastast alates erihoiu osakonnast välja päästma eesti
autorite töid. Esialgu toodi päevavalgele kodanlikeks natsionalistideks põlastatute Nikolai
Karotamme, Eduard Pälli, Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Mart Pukitsa, Paul
Viidingu, Kersti Merilaasi, Oskar Toominga ja Hans Kruusi looming, siis võeti sellesse ringi
ka Nõukogude võimude poolt mõrvatuid, Jaan Anvelt ja Jüri Parijõgi samas nimekirjas.
Esimene Nõukogude võimu eest välismaale emigreerunud kirjanik, kes keelunimekirjast välja
arvati, oli Aino Kallas, peagi ka Marie Under, Johannes Aavik, Gustav Suits jt. Lugejale
lubati anda ka suur ja väike Eesti Entsüklopeedia ning Eesti biograafiline leksikon koos
täiendusköitega. Samal ajal suunati erihoiu osakonda valikuliselt Stalini ajal ilmunud
poliitilist kirjandust. 1956. aasta 3. jaanuarist olid keelatud kõik Eesti Vabariigis 1918a"
1940 ilmunud kalendrid, organisatsioonide ja poliitiliste parteide trükised, koolide ja teiste