Okupatsiooniaegne trükitsensuur Eestis
aastaks enam-vähem kõik, mis ilmunud Eesti
Vabariigis (näiteks 12. augustist 1949 korraldus, et ajakirjad Looming ja Eesti Kirjandus ning
Eesti Entsüklopeedia tulevad otsekohe hävitada põletamise teel. Üldreeegel oli selline, et kui
trükiseid oli vähe, võis nad hävitada, kui suuremas koguses, tuli raiuda puruks ja saata utiili);
1950. aastal seoses kodanlike natsionalistide protsessiga keelati ka suur osa nõukogudeaegset
eestikeelset kirjandust.
1949. aastal keelunimekirjadest enam ei piisa, ilmuvad lubatud väliskirjanduse nimekirjad, nn
klassikute eestikeelne nimekiri sisaldab 109 autorit, valdavalt möödunud sajandi lõpu
kirjanikud, keda siis tõlgiti kuuekümnendate keskpaigani välja. (Loomingu Raamatukogu, mis
hakkas ilmuma 1957 tõi alles tasakesi uusi tuuli). Leedulaste väliskirjanike nimekiri oli muide
väga sarnane, aga mitte täpselt sama. Tegelikult eelistati klassikat ka eesti ja vene kirjanduse