FAASISIIRDED
MJ. Kui võrrelda üksikuid soojushulki, siis kõige rohkem soojust kulub vee aurustamiseks, vee
soojendamiseks ja jää sulatamiseks kulub vähem soojust, kõige vähem aga jää soojendamiseks
ja auru soojendamiseks. Antud ülesanne illustreerib seda, et juhul kui soojendamisel
agregaatolekud muutuvad, tuleb vajaminevaid soojushulki arvutada järk-järgult, analüüsides
eelnevalt, millised protsessid selles süsteemis toimuvad. Nagu me siin nägime, ei ole see
keeluline, kuid nõuab tähelepanelikkust, ka tuleb ülesande teksti algandmeid vajaminevate
konstantidega (erisoojused, sulamissoojus, aurustumissoojus, jne) täiendada.
Näidisülesanne 6. Kalorimeetrisse, kus on 87 g vett temperatuuril 295 K, pannakse 27 g
sulamistemperatuuril olevat jääd. Määrata kalorimeetri sisu lõppolek (agregaatolekud, massid
temperatuur). Kalorimeetri soojusmahtuvuse võib jätta arvestamata.
Lahendus.