D. kaupluses või kalapunktis seoses ostu-müügi tehinguga 5. Kalapüügiseadus annab igaühele tasuta loa püügiks A. õngejadaga E. paljaste kätega B. liiviga F. vähinataga C. lihtõngega G. kurnpüünistega D. kuuritsaga H. traalpüünisega 6. Kalapüügieeskiri määratleb A. keeluajad ja keelukohad B. püügivahendid C. püüniste tähistused D. püügil olevate laevade ja paatide tähistused E. kõik Balti regioonis elavad kalaliigid F. lisades on esitatud joonised, mis näitavad, millised on kilu ja räime erinevused G. püügivahenditele esitatavad piirangud F. kalade piirhinnad kauplustes 7. Kalapüügieeskirjaga on keelatud A. alamõõduliste kalade püük B tõendamata päritoluga kala ost, müük, vedu C
Veonootadel silmasuurus jällegi. Reglementeeriti õngejada pikkust. Mitu õngejada võib olla. Selektiivsusrestid, Keeluajad ja kohad. 19. Kalapüügi reguleerimine ,,keeluaegade ja -kohtade" meetodil, plussid ja miinused, näited Keelualad kus ei tohi üldse kala püüda, ei tohi püüda mite mingisuguse püüdmisega, või ei tohi püüda mingit kalapüüki (nt lesta keelupüüdiaeg- veebuar kuni juuni) kehtsetatud nii et keelatud kudeajal püüda ja keelukohad ka tihti seotud sellega et tagada kalade kudemiskohad. Nt. Vooluveekogude suudmete lähedal meres on igasuguste kalapüük keelatud 500 m raadiuses+ ajutised rakendatakse siiski kui on mingi kalaliigi varu saab kannatada, tavaliselt toimub teadlaste ettepanekul. Selleks et siirdekalad saaksid üles jõkke ja alla jõkke. Põhjatraalnooda keeld Liivilahes. Ajutiste keeluaegade ja keelukohtade üle otsustab keskkonnaministeerium. Nt. Läänemerel on keelatud triivpüük
annaabi.ee 
