Halliste luha taimkatte muutustest
jookseks mööda luhakõlvikute piire. Kohati jääb sinna metsakooslust, mis pole seotud
kaitseala loomise eesmärkidega. 1959. a. botaanilise keeluala piir (lisad 1, 2) tõmmati
põhimõttel ,,200 m mõlemale poole jõe kaldast", kuid seda reeglit pole väga rangelt järgitud.
Kaardimaterjali põhjal võib öelda, et uurimisala põhja- ja keskosas ulatub 1959. a. keeluala
luha laius ligi 300-400 meetrini, lõunaosas 300-600 meetrini. 1959. a. loodud botaanilise
keelualast (265 ha) on 2000. aastaks sisuliselt säilinud 27 ha. 1959. a. kaitse alla võetud
30
luhakooslusest on hästi säilinud ca 10%. Kaitseala loomisega ei suudetud pidurdada
niidukoosluse pindalalist kahanemist.
Kaitsekorralduskavas (Allilender, 2000) on Halliste jõe luhad jagatud majandamisklassidesse.
1. majandamisklassi kuuluvatel rohumaadel toimub niitmine igaaastaselt. 2. klassi rohumaid
niidetaks vähemalt üle aasta ja 3