Muinasaeg eestis
leedu alad.
Kammkeraamikakultuur-kammkeraamika ajajärk oli küttimise ja kalastamise
kõrgaeg, kuid sellel ajal külvati ka esimesed viljaseemned. Osati valmistada anumaid,
mis olid laiadest savilintidest kokku voolitud. Nõusid kaunistati kammi taolise
esemega vajutades, anumate põhi oli alt ümar. Elasid majades mis olid juba
nelinurksed ja viilkatusega. Need võisid olla süvendatud põhjaga või maapealsed. Kui
keel kuuluski soome-ugri keelteperre siis tulijad mingit olulist murrangut keelte sisse
ei toonud. Eestisse tuli ka suurel määral sisserändajaid. Võib-olla karjalast võikuskilt
Volga ülemjooksult. Mõlemad alad olid asustatud soome-ugrilastega.
Venekirveskultuur-peale küttimise ja kalapüügi hakati ka põldu harima, tehti
savipotte, õpiti ka kangast kuduma. Osad venekirved mis on leitud ei näi mitte olevat
mõeldud töö tegemiseks vaid sõjalisel eesmärgil. Venekirves kultuuri tubane eluviis
annaabi.ee 
