Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801 4.08.1822) Päritolu Sündis 14. märtsil 1801.aastal Riias Suguvõsa ja tema isa Kikka Jaak pärit Viljandimaalt Talupoja päritolu Haridus On käinud Jakobi algkoolis, Riia kreisikoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi Tal oli erakordne keeltehuvi (väidetavalt oskas nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt) Haridus Gümnaasiumis tekkis Pidas kõige tähtsamaks soov saada misjonäriks, emakeelt mis innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli 1819. aastal astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda 1820. aasta kevadel katkestas õpingud Misjonär kristluse levitaja Lõpuaastad
sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Ta õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Petersonil oli ka suur keeltehuvi ta oskas saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, ladina, kreeka, heebrea ja läti keelt. Kirjutas ka päevaraamatut (dialoogides, sententsid, filosoofilised mõtteterad, vaated). Koostas värsivihiku "Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas. 1818". 1819 astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (ka teoloogia, keele ja kasvatusteaduse loengud), kuid 1820 katkestas õpingud. Olles gümnaasiumis soovis misjonäriks saada - õppis Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli
Seda seltsi luues lõi Lönnrot sõna ,,kirjandus". Tema üleskutsel hakati üles kirjutama ka rahvaluulet. Praeguseks on nende arhiivis maailma suurim rahvaluule kogu. Need avaldati 1908-1948, sel on 33 osa, 26 487 lk kokku. Seltsil on 474 meetrit riiuleid rahvaluule käsikirjadega. Matias Aleksanteri Castrén- keele- ja rahvateadlane. Ta oli Runeberi jm hea sõber ja elas mõnda aega Runeberi juures, üüris seal tuba. Tema vanemad olid Lapi alal töötanud vaimulikud. Sealt tekkis tal keeltehuvi. Kui Runeberi teoseid avaldati hakkas ka Castrén rahvusmeelseks ja hakkas soome keeleega tegelema. ,,Me ei ole maailmast ja maailmaajaloost lahti rebitud soorahvas"- tema tsitaat. Sel ajal oli juba teada, et Venemaal on sugulashõimud. Selle suguluse kogu maailmale tõestamiseks reisis ta aastaid, et uurida teisi hõime. 1850 oli temast saanud esimene soome keele lektor Helsinki ülikoolis. Tema surm oli rahvuslik tragöödia (kopsuhaige).
annaabi.ee 
