SOTSIOLINGVISTIKA-1 Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invariante ehk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline keelteadus muutused on juba toimunud. Ajalooline = diakrooniline. Sünkroonilist (= kaasaegset) varieerumist ei osatud (ega tahetud) arvesse võtta. 20. sajandi algus Ferdinand de Saussure: Strukturalism. Näeb keelt süsteemina. Muutus süsteemi ühes osas mõjutab kogu süsteemi. Varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele). Igal keelemärgil on oma väljendus + tähendus +
Kolmas, mida kuulutas: surnud äratatakse üles viimsel kohupäeval ja kõigi üle mõistetakse kohut selle põhjal, kuidas nad selles maailmas on käitunud.Neljandana: vagad lähevad paradiisi ja kurjad põrgusse. Hoiataja ehk nadir. Medina periood (622-632) Muhammad oli sunnitud põgenema. See periood lõppeb Muhammadi surmaga. Koraan kanoniseeriti 651-56. Koosneb 3 liiki tekstidest: 1. Võime seda mõista, kui tunneme araabia keelt tänu sellele tekkis keelteadus(retoorika, leksikoloogia jne) 2. Kui tunneme konteksti tekkis eraldi teadus haditide kogumine(sündmus, mis on seatud M'iga), lisaks tekkisid teoloogia, õigusteadus. 3. Mõistame teatud hingeseisundis, millest tekkis müstika (sufism) 5 tugisammast: Sunna traditsioonide(haditite) kogum, kuidas käituda teatud olukorras sunniitlus 1) Usutunnistus (sahada) ,,pole teist jumalat peale Allahi ja Muhammad on tema prohvet" Ali (siiidid) 4
annaabi.ee 
