Kontserdi arvustus „Vocalissimo”
aga seda mitte esituse taset ,,kuivatades". Päev hiljem oli samas saalis Pärnu Linnaorkestri
korraline kontsert, seekord keelpillikoosseisus ja järjekordse välistalendi Maano Männi
eestvedamisel. Kavas oli kaks kavapoolt täitvat teost: Antonín Dvoáki ,,Serenaad"
keelpillidele op. 22 E-duur ja Astor Piazzolla ,,Neli aastaaega Buenos Aireses". Esimeses
teoses oli Maano Männi kontsertmeister ja teises solist. Dvoáki keelpilliserenaad on üks
keerukas teos, mitte niipalju sisuliselt, kui intonatsiooniliselt. Ma ei ole kunagi suutnud
seletada põhjusi, miks keelpillidel on keeruline intoneerida dieesidega helistikke, kuid nii see
on, ja eriti keeruline on see orienteerumine, kui helistikud järgnevad E G E ja siis cis
Des cis F A F A E. Hea vabandus on see, et ega päris täpset intonatsiooni ei leia ka
salvestistelt (eriti kahtlaseks jäävad oktavid altviiul II viiul I viiul)
annaabi.ee 
