Tiit Lauk humanitaar
tus. Seda mõttekäiku toetab loogika, et ainult sellist repertuaari mänginud külakapelli poleks
keegi jätsbändiks nimetanud – see oleks juba pilkamisena kõlanud.
Nagu selgub, tekkis peale Karutsi jätsi teisigi äärmiselt omapärase koosseisuga (džässi silmas
pidades) tantsubände, näiteks Kaarli Sammaste jazz. Napp info tolle ansambli kohta on pärit
Viljandi Muuseumist ja selleks on üksnes 1930. aasta dateeringuga foto. Nagu fotolt (48)
selgub, on see puhtakujuline keelpilliansambel, mida on täiendatud algelise, kuid juba selgelt
tantsuorkestrile määratud trummikomplektiga; koosseisus pole aga ühtegi bassipilli. Ent nagu
kirjutab I. Tõnurist: “Vanade külakapellide koosseisude ja ka mängukirjeldustega tutvumisel
tekib siiski kahtlus, kas bassipill üldse nõutav ansamblipill oligi” (Tõnurist 1996: 81). On
üsna tõenäoline, et seegi ansambel oli juba varem külakapellina eksisteerinud ja nüüd lihtsalt
kaasaegsema suuna võtnud
annaabi.ee 
