F.R.Kreutzwald
aug 1882 Tartus, tema
põrm on maetud Tartu Jaani kalmistule.
Mitmekesise ja suure koormusega arstitegevuse kõrval kujuneb
Kreutzwaldist Võrus laia haardega literaat ja ühiskonnategelane. Tema
kodu saab kohaliku kultuurielu keskuseks, siin külastasid teda E.
Lönnrot, J. Köler ja Lydia Koidula, kuid ka Eesti Aleksandrikooli
asutamisega seotud talupojad Viljandimaalt.
Kreutzwaldi loomingulist tegevust iseloomustas ülim produktiivsus ja
haare. Tema tegevus teadlase, keelmehe, publitsisti, rahvavalgustaja ja
lõpuks ka luuletajana, kes viis lõpule eestikeelse eepose kirjutamise,
algas koostööst Õpetatud Eesti Seltsiga (1839).
Kreutzwaldist sai kiiresti seltsi aktiivsemaid liikmeid, ta esines
koosolekutel ettekannetega rahvaluule ja arheoloogia alal, tegi kaastöid
ÕES toimetiste sarjas.
Esimeseks õpetlikuks raamatuks rahvale oli 1840 ÕES tellimusel
ilmunud mugandus "Wina-katk", milles ta sündmustikku ja tegelaskujusid
annaabi.ee 
