"keelmatult" - 1 õppematerjal

Tammsaare ja Gailit elulugu

Küsitagu seda Tammsaarelt eneselt. Sestsaadik kui ta sulelükked ja mõttenükked on avalikuks saanud, on ta teatavasti proosat eelistanud värsile. Tema enesemääramine on lähtunud lihtloomulikust, tema elamuslaad on peesinud argipäevases: tema omapära on sobinud hõlpsamini sidumatusse sõnavabadusse kui mõõdetud rütmis ilutsema ja kunstlikke häälikkavatsusi instrumenteerima. Aga teiselt poolt on siiski tähelepandavad ka ta värsimaitse taolised puhangud. Tõsi küll, need on keelmatult ilmsiks pääsenud alles ta täitsa eneseteadlikul arenemisastmel. Igatahes ei ole sõna ,,kandlemängija" mitte ainult omandanud ta proosameeleolude lüürilist tõusu tõlgitseva tähenduse. Käesoleva sajandi teisel kümnel on nii mõnigi kord märgata olnud Tammsaare lauseliikumise luulelist rütmistumist peaaegu värsikõnele liginevaiks võrranditeks ja kõnehäälikute puhtilukõlalises mängus, ja seda liiatigi ta proosaminiatüüride kogus ,,Poiss ja liblik".