KEEL KUI SÜSTEEM
Seetõttu räägitakse keelest ja kõnest. Selle jaotuse autor on Ferdinand de Saussure: langue
vs. parole. Abstraktne reeglite, ressursside jms kogum vs. nende konkreetne esinemus.
Isegi sama keele kõnelejad ei räägi ühtemoodi: põlvkonna, soo, piirkonna, sotsiaalse
kuuluvusega jms seotud erinevused. Individuaalne keelekuju on idiolekt. Keelekasutus sõltub
ka olukorrast. Sotsiaalsetest, põlvkondlikest, soolistest, piirkondlikest jms erinevuste põhjal
võib rääkida keelevariantidest ehk keelekujudest.
Märgisüsteemi võib luua kunstlikult. Selliseid süsteeme nimetatakse tehis-
ehk formaalkeelteks. Formaalkeeled on piiratud kasutusalaga, sest sümbolite arv on piiratud.
Formaalkeelte väljendusjõud on väike.
Vaatamata eranditele, mitmetähenduslikkusele, avatusele jms on keel ikkagi süsteem. See
eeldab struktuuri, ilma selleta ei saaks suhelda ega lauseid moodustada. Keele süsteem
koosneb mitmest alasüsteemist. Keelel on kaheplaaniline iseloom, selle sees on
annaabi.ee 
