Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded
SISSEJUHATUS
Schulz von Thun on öelnud: “Sõnumil on mõte ainult siis, kui teine seda taipab.”, seega
tekstid peavad olema kohandatud lugejaskonnale. Eriti tähtis on see kirjutiste puhul, mis
on suunatud väga paljudele ja erineva taustaga ühiskonnaliikmetele. Avalikus ja
ametlikus suhtluses loodavad tekstid on mõeldud just eelpool nimetatud sihtgrupile ning
kuna nendes tekstides kasutatakse asjaajamiskeelt, siis töö keskendub just sellele
keelevariandile. Teema on mulle oluline, sest tööl puutun kokku igapäevaselt
asjaajamiskeelega ning selle keelevariandi probleemidega.
Seminaritöö eesmärk on:
– anda lühiülevaade eesti asjaajamiskeele kujunemisloost ning selle rollist Eestis;
– iseloomustada eesti asjaajamiskeele stiili;
– välja tuua eesti asjaajamiskeelele kehtestatud nõuded;
– kirjeldada eesti asjaajamiskeele hetkeolukorda ning selgitada põhjuseid, millest