Eesti sotsiolektide seisund
See oli kooskõlas 1960.
aastate sotsioloogia formaliseerimise tendentsiga. Hiljem leiti, et tegelikult jäävad piirid
ikka osalt intuitiivseks. Osalt selle tõttu on hiljem tegeldud palju enam ühe kihi sees
olevate keeleliste varieerumistega, mis seostuvad nt sotsiaalsete võrgustikega või sellega,
et me kõneleme eri inimestega erinevalt.
Klassid ja keelelised markerid
Uurijad on püüdnud leida erinevaid keelelisi markereid, mis seostuvad klassidega (class
markers). Mingid keelevariaabli variandid on kasutusel enim kõrgklassi kõnelejatel ja
teised madala klassi kõnelejatel. Vahepealsete klasside kõnelejad kasutavad neid
vahepealse sagedusega või vahepealseid variante ehk toimub klassistratifikatsioon (class
stratification).
Klassimarkerid tekitavad suhtlusbarjääre ning mõjutavad meie keelelist käitumist. Me
hindame ikka ühte kihti kõrgemalt kui teist ja üldiselt kipuvad inimesed tahtma liikuda
kõrgemasse kihti. Keel reedab tõusiku või esimese põlve kõrgkihtlase
annaabi.ee 
