Eesti suuline keel ja suhtlus
Näiteks kasutab suuline keel lauselühendeid
vähe ning kirjalik keel palju enam.
Kvalitatiivne piir on nende vahendite vahel, mida kasutatakse või mitte. Nii on suulises
keeles kasutusel suhtlushäälitsused ehk üneemid ee ja õõ (tulen ee homme), mida kirjalik
tarbekeel ei kasuta üldse. Ta lihtsalt ei vaja neid. Me võime öelda, et ka siin on tegu
kvantitatiivse piiriga, kuid see on siiski nii terav, et on mõttekas vaadata teda eraldi.
Keeleliste valikute tulemuseks keelevahendiste poolt vaadatuna on tõdemus, et eri allkeeled
erinevad üksteisest erinevates keele osades. Mõnikord on keskne erinevus häälduses,
mõnikord erineb sõnavara, morfoloogia või süntaks. Nii on põhjaeesti ja lõunaeesti murded
lausete ehitamise poolest üsna sarnased, aga nende morfoloogia on erinev (metsas
mõtsah/mõtsan). Suuline ja kirjalik eesti keel on aga morfoloogialt väga sarnased, samas
lausete ehituse poolest erinevad.
annaabi.ee 
