Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
Vanad
katoliku kombed jäävad minevikku ning rahvas hakkab omal algatusel koos käima ja
palvetunde pidama. Nad käivad ka kirikud ning kuuluvad kiriku kogukonda, kuid kirik ei
anna neile seda, mida nad saavad enda palvetundides, kus nad ise arutavad pühakirja,
loevad seda ette jne. On mõjuvam, kui kohalike pastorite vigases eesti keeles loetud
tekstid ning manitsused.
Eesti jaguneb geograafilises mõttes kaheks: meresidusad alad ja mittemeresidusad
alad. Samas saab Eestis jagada kaheks ka keelevahe põhjal.
Kihelkond on madalaim tasand, mille kaudu on kogutud allikmaterjali. Kihelkond kui
identiteedikeskus. Kihelkonnakeskus kui tõmbekeskus. Kihelkond on ala, mille inimesed
moodustasid ühe koguduse, mille rahvas käis ühes kirikus. Omast kihelkonnast
tavaliselt kaugemale ei satutud. Abiellumised olid tavaliselt kihelkonna piirides, kuna
noored said kokku tavaliselt pühapäeval kirikus. Igas kihelkonnas on teatud hulk