Eesti sotsiolektide seisund
järeldused kvantitatiivsete erinevustena mingi keelevariandi kasutamises. Näitas, et üks
rühm kasutab mingit hääldusjoont X protsenti ja teine Y protsenti. Kuid see pole ainus
meetod keele sotsiaalse varieerumise uurimiseks. Eriti keele soolist varieerumist on uuritud
ka keeleantropoloogiliste meetoditega ja vestluseanalüüsiga. Keele vanuselist erinevust
uurivad kohati hoopis spetsiifilised lingvistikaharud nagu lastekeele uurimine. Ja keele
muutumist käsitleb võrdlev-ajalooline keeleuurmine, mis keskendub keelesisestele
muutumiste põhjustele. Samuti on nüüd välja arenenud uuem keelemuutuste uurimise
suund, grammatikaliseerumise teooria.
6
Variaabel kui keskne mõiste
Labovi tüüpi sotsiolingvistikas uuritakse variaableid, st elementide loendeid, millel on ette
teada, et neil on erinevad realiseerumisvariandid, nt erinev hääldus või morfoloogilised
annaabi.ee 
