Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
koguksin?
Keelekasutuse uuringutes tuntakse erinevaid ainestikutüüpe, nagu intervjuu, argivestlused, osalusvaatlustel põhinevad
ainestikud, päevikumärkmed, ankeetküsitlused, eksperimendid, kirjalikud tekstid, autobiograafiad, helimaterjalid, raadio-
ja telesaated, e-kirjad jne. Tõenäoliselt nõustub iga empiirilise ainestikuga töötav uurija väitega, et ideaalset keeleandmete
kogumise meetodit ei ole olemas. Artiklis käsitletakse intervjueerimise ja intervjuuainestike spetsiifikat keeleuuringute
eesmärkidest ja vajadustest lähtuvalt. Vaadeldakse selliseid empiiriliste uuringute põhiprobleeme nagu vaatleja paradoks,
intervjueerija ja intervjueeritava suhe ja koostöö ning nende vastastikune mõjutamine. Nimetatud aspektid on tegurid,
millest oleneb keeleandmete kogumise edukus.
ajaloolised tekstid → andmekogud, arhiivid, korpused (nii kirjalik kui ka suuline)