Rahvuslik ärkamine Eestis
Rahvuslik ärkamine Eestis ja Eesti sajandivahetusel
Rahvusliku liikumise eeldused
19.sajandil algas Eestis rahvuslik ärkamine. Oli sündinud vaba põlvkond. Alanud oli
talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks.
Eestlastel oli oma haritlaskond, sihiks polnud kiire saksastumine, vaid töö oma rahva
hüvanguks, näiteks rahvusliku eneseteadvuse kasvatamine.
Poliitiline olustik oli rahvuslikuks ärkamiseks soodne, 1855.aastal oli troonile tõusnud
keiser Aleksander II, kelle vaated olid vabameelsed. Kasuks tulid hõõrumised vene
keisrivõimu ja baltisakslaste vahel. Mõlemad tahtsid inimesi oma poolele meelitada.
Eeldused: mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme
tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine.
Mõisnike eeskostest vabanemine
1866. aasta vallaseadus vabastas lõpuks talurahva mõisnike eeskostest.
Valiti valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsa asus vallavanem(...
annaabi.ee 
