Johannes Aavik
septembril 1992.
Asuta- jaliikmeid oli 20, nende hulgas Antoine Chalvin Prantsusmaalt, Lorence
Kitching Kanadast, Claudia Steinhardt Saksamaalt, Raimo Raag ja Robert Rebas
Rootsist ning Anneli Kalajoki Soomest.
Juhatuse esimesse koosseisu valiti Helgi
Vihma, Robert Rebas ja Merle Lindma. Seltsi esimeheks sai Helgi Vihma, kes täidab
neid ülesandeid tänini.
Seltsi tegevusvaldkonnad sõnastab põhikiri. Selle järgi on seltsi eesmärk taaselustada
Johannes Aaviku rahvuskultuuri- ja keeleuuendusideid; selgitada Aaviku osa eesti
kultuuris, tema ainulaadse keele- reformi olemust; aidata harida eesti kirjakeelt,
edendada keelekultuuri; tutvustada Aavikut keeleteoreetiku, keelereformaatori, keele-
korraldaja, kirjaniku, publitsisti, kriitiku, tõlkija, kirjastaja, seltsite- gelase, pedagoogi
ja kultuuriloojana. Seltsil on õigus kirjastada kogu Aaviku loomingut, kaasa arvatud
Eestis asuvaid käsikirju, päevikuid, kirjavahetust jm.” (Vihma, 1994)
Johannes Aavik
Kokkuvõte