Johannes Aavik
ilukirjanduse meistriteoseid, tärkab Aavikul eesti keele uuendamise idee. Tema
unistuseks on arendada eesti keel niisama sõnavararikkaks, nagu seda olid teised
kultuurkeeled.
Keeleuuendusliikumise tõusuperiood landeb aastaisse 1912 1926, millal
Aavik esitas oma põhilised ettepanekud eesti keele struktuuri uuendamiseks ja
sõnavara rikastamiseks ning demonstreeris tõlketeoseis keeleuuendite ja uute sõnade
kasutamist keeles.
Neist mõjutegureist, mis andsid Aavikule tõuke uuendada ja rikastada eesti
keelt, tuleb ennekõike esile tõsta tema täheldavat soome keele oskust ning harrastust.
Teiseks faktoriks, mis suunas Aavikut keeleuuendamise teele, oli prantsuse keel, mida
ta perfektselt valdas.
Kui Aavik alustab 1911. a. suvel Kuressaares laiadast keeleuuenduslikku