"keeletut" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

ei saanud Risti Krõõt enam mahti rüütlite lahkust ning heldust kiita. Kevad hakkas pikkamisi lähenema. Lund oli üksi metsades tükati leida, kuna lagedad kohad ammugi paljad olid. Risti talus, kus muidu käredal talve ajalgi rahu ja rõõm olid valitsenud, ei pandud seekord kevade tulekut suuremat tähelegi. Siin olid inimesed nagu uimastatud. Sepa lõbusat jutuvestmist ja südantkergitavat naerumürinat ei olnud ammugi enam kuulda. Priidu »oli sestsaadik, kui ta nägi, et tema keeletut keelt keegi ei mõistnud, hoopis tummaks jäänud. Ta ei luusinud enam külasid kaudu ümber, sest ta häbenes ennast inimestele näidata; ainus kõht, kuhu ta veel ajuti jala tõstis, oli Villu sepapada. Muidu aeles ta enamasti päevade kaupa selili sängis või 177 istus kusagil nurgas ja vahtis nukral näol enese ette maha. Ka Mai oli alati tõsine ja sagedasti kurb; tema ainsad rõõmsad silmapilgud olid need, mil ta salamahti sepa seltsis viibis ning selle