moodustusi- keelenäsad mille küljel paiknevad tunderakud. · Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees, või süljes. · Maitset ei tajuta siis kui sülje eritub vähe ja keele pind on kuiv. Keelenäsad Põhimaitsed mida inimesed tunnevad · Inimene tajub viit põhimaitset: Soolast, magusat, kibedat, haput ja umamit. · Umami on segu, mis on soolasest ja vürtsikast maitsest. · Inimene tunneb eri maitseid keele kõigi piirkondadega. Keeletundlikkus Mis mõjutab maitsmismeelt? · Maitse tajumises osaleb ka haistmine. · Suus oleva toidu lõhn jõuab vähesel määral suu tagaosast ninaõõnsusesse, kus haistmisrakud sellele reageerivad ja saadavad närviimpulsse ajusse. · Maitseaistingu kujunemisel on oluline osa selles, milline on toit: kas külm või kuum, kas tahke või vedel vms. · Suitsetajatel on maitsmisnäsade närvirakud kahjustada saanud ning nende maitsmismeel on tuimenenud. Millest võib sõltuda toidu
emotsioon (inimene aktiveeruks) 86% on aju aktiivsus kui kasutatakse metafoore - mitte metafooride kasutamisel mälu teeb vähem tööd Mälu niinimetatud maagilise arvu tõi välja G.A.Miller 201619961986197620 Me saame jätta meelde kängitud numbreid (näiteks aastaarvud) Imik - tahtmatu mälu; 8.-9.kuusel lapsel on meeldejätmise aeg 2-3 nädalat Väikelaps - tahtmatu mälu; teadlikku meeldejätmist pole; sõnamälu ja keeletundlikkus - teab sõnade tähendust Eelkooliiga - väga hea kujundimälu; sõnalis-loogiline mälu hea; juhtiv on tahtmatu mälu Noorem kooliiga - tahteline omandamine muutub juhtivaks vormiks; areneb välja ka mehhaaniline mälu; on ka kujundimälu ja sõnalis-loogiline mälu Noorukiiga - tahteline mälu; treenitakse asjade meeldejätmist ja on enda soov (motivatsioon) asjadest aru saada