Eesti sotsiolektide seisund
kuhu nad soovivad kuuluda. Keskeast edasi hakkab inimene säilitama oma keelelisi
variante ja need näitavad seda, kus ta on olnud.
Seega võiks olla kolm perioodi:
- lapsepõlv kui vernakulaar moodustub pere ja sõprade mõju all;
- noorukiiga, kui vernakulaari normid kalduvad arenema eelmise generatsiooni normidest
väljapoole, mõjuriks tihe omavaheline võrgustik;
- noorem täiskasvanuiga, kui algab standardiseerumine, vähemalt neis rühmades, kes
töötavad keeletundlikes töökohtades.
4. Keel ja aktsent
Eraldi tuleb kõnelda aktsendist, kuna väga palju klassikalisi sotsiolingvistilisi uurimusi on
tegelikult just aktsentide, st häälduserinevuste uurimused ja teiselt poolt, suurem osa leitud
sotsiolektilistest erinevustest on aktsendierinevused.
Murrete ajastul on igal murdel oma hääldusviis. Ajapikku tekib keeles tavaliselt üks
prestiizne aktsent. Inglise keeles kujunes selleks nt Londoni ümbrus ning Cambridge ja
annaabi.ee 
