Eesti kirjanduse ajalugu I
olulised lugemisvarad oma lisade tõttu, soodustades-mõjutades kirjasõna tundmist ja levimist.
Varasemad kalendrilisad enamasti religioosse sisuga, alates 18. saj teisest poolest sisaldas ka juba
ilmalikku lugemismaterjali: ülevaated teistest maailmadest, nõuanded tervishoiu alalt, õpetlikud
jutud, valmid, luule.
XVIII sajandil tehti ka viljakat tööd eesti keele materjalide kogumise ja süstematiseerimise alal,
ilmusid mitmed sõnaraamatud (eesti-saksa), Hellet peeti 1720-30 parimaks keeletundjaks, tema õlul
olid ka eesti grammatika süstematiseerimise ülesanded.
Esimene eestikeelne ajakiri, mis ilmus nädalalehena aastatel 1766-1767. a Põltsamaal 41 numbrit -
toimetajaks arst ja eratrükikoja omanik Peter Ernst Wilde, tõlkijaks August Wilhelm Hupel. Sisaldas
arstlikke nõuandeid, ravimeid, ravimtaimi, majanduslikud nõuanded, soovitused, aiandus,
elumajade ehitus. Väljaandja pooldas valgustusliikumise ideid, talupojad olid seega
annaabi.ee 
