Eesti keele vaheeksami kordamine
sõnaraamatut, sest leidis, et senimaani ei olnud eesti keelel vajalikku sõnaraamatut, vahepeal
oli ilmunud ka ,,Kalevipoeg" ja sealgi kasutati rahvaluules sõnu, mida polnud üheski
sõnastikust võimalik leida. Põhjaeesti ja lõunaeesti keelt pidas ta nii erinevaks, et arvas, et
neid pole võimalik ühes grammatikas koos kirjeldada.
1861 alustas ta oma murdekogumisretki, millega tegeles kokku 15 a.
6. Mihkel Veske. (1843-1890)
Esimene kõrgharidusega eesti keeletradlane, kes valdas ka teoreetilist keeleteadust. Oli
esimene eestlasest keeleteaduse doktor. Ta oli esimene, kellel oli lingvistikaharidus. Ta kogus
ka murdeid, pidas erinevaid loengusarju.
1872-väitekiri soome-ugri keelte võrdlevast grammatikast, mis sisaldas endas noomenite
käänamist läänemeresoome keeltes ja n-käändeid kõigis soome-ugri keeltes. Ta toetus eesti
keele uurimisel täielikult ajaloolis-võrdlevale keeleteadusele. Tema arvates tuleb sõnavorme