EESTI KIRJAKEEL 20.sajand - … Kirjakeele ühtlustumine
mõistega,
teine osa on võetud sünonüümiks (vajaduseta) (kreisi
`hull`, kaif `joove´ + diil, drink, luuser – slängiliku
varjundiga)
Varem mõjutas keelt raamatutekst, siis nüüd ajakirjandusväljaannete
keelkasutus. Meediakeel on aga viimase 20 a jooksul lähenenud
argikeelele, taotledes kujundlikkust ja vahetust, distantseerudes
varasemast kuivast ametlikkusest ja bürokraatlikkusest.
Emakeele Seltsi keeletoimkond
Keelekorralduslik hooldetöö Emakeele Seltsi keeletoimkonnal (al 1993)
Kui II ms järel kohustuslik üks õige keelenorm, mis tuli selgeks õppida,
siis nüüd
kirjakeelde sobivate variantide paljusus,
soovitused üldsusele (mitte ranged ettekirjutused),
rohkem vabadust (varasem pole kehtetuks kuulutatud).
Norme vaja
• ametlikus keelekasutuses (lepingud, seadused),
• haridussüsteemis,
• teaduses,
• avalikkusele suunatud tarbe- ja teabetekstides.