Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused
Saj lõpul.
2)Historismi koolkond ehk ajaloolis-kriitiline, e. Boasi koolkond, ajalooline partikularism. Võitles evolutsionismi vastu, sest
need ei teinud välitöid, pidas oluliseks kohal elamist kontakti põlisrahvastega siis alles teooria loomist. Õppis keeli.
Boasist arenes edasi nt Lingvistiline relatiivsus ehk Boas-Sapir-Whorfi (järjest eelneva õpilased) hüpotees. Rahva
maailmatunnetus on sõltuvuses keeleterminitega. Idee et saame mõelda vaid nendes kategooriates mille kohta meil on termin ehk
tajume vaid seda mida saame sõnastada. (Nt Eskimod palju termineid erineva lume kirjeldamiseks, meile arusaamatu). Keel
sõltuvuses vajadusega.
3)Difusionism idee, et kultuurinähtused levivad ühest teise (e. üks ük laenab teiselt, mitte nagu evolutsionismis, et on ette
määratud):
1) Briti koolkond Smith, Perry, Rivers. Maailmas 1 kultuurikolle, millest levib mujale. Tegeleb selle otsimisega