episteemilise lõike päritolu. Pattee on üks peamisi biosemiootikuta ja teadlaste eeskujuid, kudias pühendanud terve et küsimuste formuleerimine aitab hilisemalt luua raame ja sõnastikke, nendele küsimustele vastmiseks. 18) Terrence Deacon – USA antropoloog, neurobioloog ja biosemiootik. Tema üks põhilis huvivaldkondi on inimese tunnetuse evolutsioon. Ta on püüdnud arendada semiootikat (sealhulgas biosemiootikat), mis annaks panuse nii keeleteooriasse kui ka kognitiivsesse neuroteadusesse. On välja pakkunud keele tekke teooria, mis põhineb semiootikal. Esitatud raamatus “The Symbolic Species”. Leiab, et elu ja vaimu saab taandada dünamiiliste süsteemide kaudud. 19) Jesper Hoffmeyer – taani biosemiootik. Algul uuris peamiselt biokeemia sotsiaalseid ja poliitilisi mõjusid. 1970. Aastatel keskendus teaduse seostele tehnoloogia, ökoloogia ja ajalooga. Hakkas uurima teisi suundi, mis põhinesid kasvaval
Loomuliku keele süntaktiline kirjeldus läheneb matemaatilise keele kirjeldusele ja ideaalis peab olema sama korrektne ja eranditeta kui ükskõik milline matemaatiline keel. Noam Chomsky (1928) püüdis luua puhtgrammatilist keeleteooriat, ignoreerides kõnelejate keelekompetentsi muid aspekte. Peagi selgus, et grammatilisus pole kaugeltki piisav tingimus keeleteooria õigsusele. Nii hakati keeleteooriasse sisse tooma alul semantilisi, hiljem ka pragmaatilisi elemente (kõneaktide teooria). Noam Chomsky näited lausetest, kus grammatilisel tasandil on kõik õige, aga semantilisel mitte: Värvusetud rohelised ideed magavad raevukalt Caesar on algarv Poiss võib ehmatada siirust Siirus võib ehmatada poissi [Viimane lause on seejuures praktiliselt normaalne: keel kasutab igal sammul taolisi võtteid, kus
annaabi.ee 
