Muinasaeg- esimene sotsioperiood, kestis 13.sajandini. Eesti keel piirkonna ainus suhtluskeel, kujunesid eesti keele põhimurded, kirjakeel puudus, kultuur põhines suulisel traditsioonil. Üleilmastumise aeg- Algas taasiseseisvumisega ja kestab siiani. Vabariigi ainus ametlik keel, vene keel kasutusel, tõuseb inglise keel ja suuremates linnades ka soome keel, ek uutes infotehnoloogilistes rakendustes, arendatakse keeletehnoloogiat. 5. Milliseid perioode eristatakse eesti kirjakeele kujunemisloos? Esimestest kirjapanekutest kuni1680 – Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapä.) 1680-1843 – Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis (1. ühtlustatud kirjakeele variant) 1843 kuni tänapäev – Uus kirjakeel (soomepärane ja häälduslähedane) 6. Millised olulised tekstid eesti kirjakeele ajaloos pandi kirja või ilmusid neil aastatel: - 1224–1227 Henriku „Liivimaa kroonika“
keelekeskkonnad. Kultuurielus suurenes kirjakeelsus, murded hääbusid( va. Võrumaal ja saartel) 9)Üleilmastumine(1991-...) Eesti keelest sai EV ainus ametlik keel. Kõik eestistati, kuid igapäevaelus kasutatakse endiselt ka vene keelt.Eesti venekeelne elanikkond muutub kakskeelseks, eestlaste noorema põlvkonna vene keele oskus kahaneb. Eesti ja vene keele kõrvale tõuseb inglise keel. Eesti keel võetakse kasutusele ka uutes infotehnoloogilistes rakendustes, arendatakse keeletehnoloogiat. 1535- Ilmus eestikeelne luterliku õpetuse kokkuvõte ,,Katekismus" Simon Wanradt ja Johann Koellilt. 1637- Ilmusid esimene eesti keele grammatika: Heinrich Stahl ,,Juhatus Eesti keele juurde" koos sõnastikuga. 1739- piibli tõlkimine eesti keelde
Keeletüpoloogia koht keeleteaduses see on meetod, mitte teooria, seepärast võib ta olla teooria-neutraalne. Püüab selgitada, millised on loomuliku keele piirid, mitte miks nad sellised on. Teooria-neutraalsusest hoolimata saab keeletüpoloogia paremini läbi funktsionaalsete keeleteooriatega kui formaalsete teooriatega. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 5) Keeletehnoloogia loob keeletöötlustarkvara arvutitele. Keeletehnoloogiat saab rakendada: - masintõlge ühest keelest teise - telefonidialoog arvutiga - infoootsing eletroonilistest dokumentidest, sisukokkuvõtete tegemine - automaatne diktofon - tehiskõne süntees - kirjutaja abivahendid tekstitöötlusprogrammides 6) Arvutilingvistika loob teooriaid inimkeelte formaalseks kirjeldamiseks. 7) Viipekeel viipekeel on loomulik keel, mis on tekkinud suurte kurtide arvuga kogukondades loomulikul teel (koduviiped - pidzin - kreoolkeel), nt kurtide koolides.
annaabi.ee 
