Filosoofia gümnaasiumile
teadusteooria e teaduste ülesehituse, osade, meetodite ja tulemuste filosoofiline vaatlus.
Metafüüsilised probleemid heidetakse kõrvale, neid peetakse häirivateks. Samuti iseloomustab 20.
saj keeleline pööre. Keel muutub filosoofias uurimise objektiks. Esialgu toimub keele analüüs, mille
käigus proovitakse kõrvale heita eksitav. Kasutatakse keelt, mis on mõttekas ja korrektne. Hiljem
uuritakse tegelikkuses kasutatavat keelt, selles valdkonnas spetsialiseerub Wittgenstein. Lisaks
keeleteemadele on oluline ka inimene ja tema suhe maailmaga. Sellest tulenevalt tekib
eksistentsialism ja ka fenomenoloogia. 20. saj on väga tugevalt uurimise all ka ühiskond ja kultuur.
Nendesse suhtutakse kriitiliselt. Kujunes välja ka elufilosoofia, mis püüdis inimest tagasi tuua
elementaarsuse ja lihtsuse juurde. Filosoofiliseks uurimisteemaks kujuneb ka ajalugu. Püütakse
seletada ajaloo protsesse ja seda, mis on kauges minevikus toimunud.
Husserl rajab fenomenoloogilise filosoofia, millest saab 20