Eesti sotsiolektide seisund
mida on uuritud läänemaailmas (vt eespool). Ka meil oleks vaja uurida, kas ja kuidas
kajastub selline kihistumine keeles. Kas edule orienteeritud rühmad kasutavad nt
konservatiivsemat keelt, enam normikeelt jne.
Samas saame väita, et noorte keelemallistik on üha kaugemal normikeelest ja üha enam
ühiskonna kontrolli alt väljas.
Me ei tea, kas ja kuidas muutub praegune noorte rühm vanemaks saades. Kas uues
arvutikeskses globaalses suhtlusolukorras muutub noorte keeleteadvus vanemaks saades
normikeelsemaks või mitte. Kuidas hakkavad need noored ennast normikeelega suhestama.
Jne. Samas pole suure osa toodud probleemide kohta olemas ka muu maailma uurimusi,
sest tegu on esimese põlvkonnaga, kelle puhul selline probleem ja situatsioon esile tuleb.
See tähendab praktiliselt vajadust uurida noorte keelekasutust, eriti internetis ja nende
keelelisi hoiakuid traditsiooniliste allkeelte suhtes. Praegused uurimused lubavad tulevikus
teha kontrolluurimusi.
4