Õiguse üldteooria õppematerjal
mitte üksikute sõnade tõlgendamisega, vaid terviku tõlgendamisega (laused, normatiivsed aktid jne.). Keel pole samas mitte
ainult Õtloovate aktide kirjalik vorm, vaid näiteks ka kohtuniku tegevuse resultaat subsumeerimisel. Oskuskeel pole
eriline süsteemne allkeel, selle erivahendiks on ainult tema sõnavara spetsiifiline osa, terminid.
Semantiline interpretatsioon – kuna tekstide tõlgendamine on nende tähenduse interpreteerimine, otsitaksegi abi
keeleteaduslikelt ja keelefilosoofilistelt tähendusteooriatelt. Õtekstid on keele kirjalikud väljendused, mida on
võimalik seletada reeglite-mõistete abil. Erialakirjanduses kirjeldatakse kahte põhimõtteliselt võimalliku lähtekohta:
- Nn kindlad juhused, kui tähendusküsimused vähemalt esialgu päevakorras ei ole;
interpretatsiooniühiskonnas (juristide hulgas) valitseb konsensus;