1) loe lapsele! 2) loe lapsega! 3) kuula, kui laps loeb! 4) keeleline areng ja sõnavara (igapäeva vestlused, laienda ja täienda lapse kirjeldusi,mängi lapsega) 5) teksti teadlikkus ( vestelge loetu üle, jälgida teksti lugemissuunda, mängud: tähed või pilt ühendatud tekstiga) 6) kirjutamine ( hoia lapse käeulatuses pliiatsit ja paberit, ole eeskujuks- kirjuta ostunimekirju, kaarte, sõnumeid) 7) keeleteadlikkus ( lastesalmide lugemine, sõnade rütmi plaksutamine, mälumängud) 8) sõnade lugemine ( lapsele ette lugedes, lase ka lapsel mõni sõna lugeda, kuula kui laps 9) loeb, kiida, erguta, aita kuulata hääliku pikkuseid, sõnamängud, silpideks jagamine) 10) ladus lugemine ( näita eeskuju lugedes ilmekalt pauside ja rõhkudega, lugege kooslapse lemmik raamatuid, kajalugemine, käige koos raamatukogus 11) loetu mõistmine (ennustamine pealkirja ja kaane järgi, vestlus raamatu sisust, info
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse;
annaabi.ee 
