Kirjand: Oht sulanduda ühtseks keelekompotiks
Kõikidele
raamatutele ei jagu tõlke ja nende tõlkimine on majanduslikult kulukas tegevus. Lisaks peitub
üks probleem ka sõnavaras. On väga palju termineid, mida pole eesti keelde tõlgitud.
Sõnavara kitsus on ka üks põhjustest, mis tekitab keelelist rahvusvahelistumist.
Selge oht on kosmopoliidistumine. Maailmakodanikuks olemine nii vaimult, füüsiliselt kui
ka keeleliselt. Polüglotid on teretulnud, peaasi, et ei toimuks massilist leksikate põimumist.
Probleem pole siiski keeletarkades, kes suudavad oma sõnakasutust kõrgemal tasemel
kontrollida. Küsimus on igapäeva lävimises. Keel on suhtlusvahend, mis on ajaga kaasaskäiv
ja selles muutuv. Üldiselt kujundavad seda vähem keeletundlikud, kes toovad sisse
ebavajalikke välissõnu või ,,sõnavärdjaid", mis jäävad käibele. Kui mingisugused sõnad on
pidevalt käibel, pole filoloogidel muud võimalust, kui need ametlikuks teha. Keel muudab
inimest ja inimene keelt, peamiselt toimub see viimane